VPN definitsioon
Virtuaalne privaatvõrgustik (VPN) on ühendus seadme ja interneti vahel, mis on krüptitud. Krüpteerimise eesmärk on tagada turvaline ühendus ja kaitsta edasi saadetud digitaalset informatsiooni. VPN peidab sinu IP-aadressi ja annab selle asemel VPN-serveri aadressi.
See on eriti kasulik kui proovida vältida geograafilisi piiranguid, valitsuse piiranguid ja internetiteenusepakkuja poolt seatud piiranguid. Selleks, et ühendus oleks klassifitseeritud kui VPN’ina, tuleb seda krüptida.
Sellest artiklist võid leida informatsiooni kuidas virtuaalne privaatvõrgustik töötab, milleks seda saab kasutada ja miks pole alati hea mõte seda kasutada. Ma olen andnud hinnangu ja auditeerinud sadu VPN-teenuseid ja allpool võid leida mõned parimatest VPN teenustest 2020 aastal.
Populaarsed VPN-i pakkujad
Servereid: 3000+ Serveri-positsioone: 160+ 24/7 klienditugi Riike: 94+ 30-päevane raha tagasi garantii! 
Üks parimaid VPN-teenuseid 30-päevase raha tagasi garantiiga, mis annab sulle suurepärase võimaluse proovida, kas ExpressVPN vastab sinu vajadustele. Nad toetavad peaaegu igat seadet ja operatsioonisüsteemi ning pakuvad 24/7 kliendituge.
Servereid: 100+ 6 kuud tasuta Android/iOS-tugi Serveri positsioone: 55+ 30-päevane raha tagasi garantii! UltraVPN on väga kiire VPN teenus, mis keskendub kasutajasõbralikkusele ning seda on väga märgata kasutamise käigus, nii arvutis kui mobiilirakenduses. Ainult ühe UltraVPN liitumisega on sul ligipääs VPN teenusele kõikides oma seadmetes, mida on ülimalt lihtne ülesse seada.
Servereid: 6300 7 samaaegselt kasutatavad seadet Netflix’ile pühendatud serverid Riike: 90 45-päevane raha tagasi garantii! CyberGhost on esimene valik mitmetele tehnoloogia ekspertidele, ja põhjus on väga selge: neil on kõige täiuslikum VPN teenus. Uskumatu arv lisaomadustega, mis sobivad hästi edasijõudnud kasutajatele kuid töötavad täiuslikult eesmärkidel nagu näiteks P2P-faili jagamine. CyberGhost VPN on samuti ühe kõige pikema raha tagasi garantiiajaga, pakkudes 45 päeva.
Mis on VPN?
Virtuaalne privaatvõrgustik loob privaatse võrgu avalikus võrgustikus, et võimaldada seadmetel üksteisega otseselt suhelda. VPN’i seadmed saavad seega kasumit turvalisusest, funktsionaalsusest ja struktuuri haldusest. See tehnoloogia loodi selleks, et võimaldada ettevõtete töötajatel saada ligipääs informatsioonile mobiilseadmete kaudu või harukontoritest. Ühendus loodi kasutades tunnelleerimise protokolli ning kasutajad peavad enne andmete ligipääsu läbima autentimisprotsessi.
Mõnedel juhtudel kasutavad internetikasutajad VPN’i, et ennetada geo-piiranguid ja valitsuse tsensuuri või kasutavad puhvservereid, et tagada oma privaatse informatsiooni turvalisust. Sellele vastupidiselt on mõned veebisaidid võtnud kasutusele ranged meetmed, et ennetada ligipääsu seadmetelt, mis kasutavad VPN’i.
Miks mul on vaja VPN’i?
Internetis surfamine võib panna isikuandmed ohtu, eriti kui sa kasutad kindlustamata võrgustikke. Kui ühined kohaliku võrgustikuga, siis sinu seade edastab oma informatsiooni võrgustikku. Häkker võib lihtsal moel pealt kuulata, mida sa teed või saada ligipääs ja muuta sinu andmeid.
Sa riskid oma sirvimisharjumuste avaldamist ja oma isikuandmete jagamist. Seega on VPN väga oluline kui sa tunned muret oma interneti turvalisuse ja privaatsuse üle. VPN’i poolt pakutud anonüümsus ja krüptimine kaitseb kõiki sinu interneti tegevusi, sealhulgas ka poodlemist, e-mailide saatmist ja isegi oma arvete maksmist.
Lisaks jääb sinu veebilehitsemise ajalugu anonüümseks. Muuda turvaliste võrgustike või VPN’ide kasutamine harjumuseks kui sa kasutada avatud süsteemi. Kodud võivad tunduda turvalisena uudishimulike pilkude eest. Kuid häkkerid võivad saada ligipääsu sinu usaldatud võrgustikku kui see pole adekvaatselt kaitstud.
Lisaks on mõned internetiteenusepakkujad (ISP’d) tuntud isikuandmete müümise poolest kolmandatele osapooltele. Internetiteenuse pakkujad ütlevad, et informatsioon on muudetud anonüümseks kuid paraku pole see alati tõsi. VPN’i omamine osa võrgustikust lisab võrgustikku lisaturvalisust. Selleks et tagada, et kõik süsteemid töötavad, peaksid lisama VPN’i ruuterisse, kuna selle paigaldamine seadmetesse võib põhjustada mõnede programmide jaoks probleeme. Lisaks turvalisusele on sul võimalik saada ligipääs ja vaadata voogedastust sisule, mida muidu ei oleks võimalik näha, sest see pole sinu riigis saadaval.
Kaugtöötamine on ka samuti midagi, mis nõuab turvalisust ja andmete anonüümsust. Müügimeeskonnad, konverentsid ja firma reklaamimine on midagi, mida võib teha paari klõpsuga tänu tehnoloogia arengule. Tänu kommunikatsiooni lihtsusele tuleb turvalisus mängu, sest jagatud andmed ja informatsioon on privaatsed.
Hiljuti on mitmed firmad investeerinud VPN’i kasutamisse, et kaitsta oma ettevõtte informatsiooni kuna sellele on saadud kaugjuurdepääs. Sellised firmad vajavad kohandatud VPN teenust, tänu oma laiaulatuslikule tööjõule ja klientidele. Kontori serverid hoiavad firmasiseseid andmeid, mis on seotud ainult firmaga, ja töötajatel võib olla vajadus saada neile kaugjuurdepääs. Tänu VPN’idele, on see võimalik ja turvaline.
Kuidas VPN töötab
VPN töötab seadme internetiühenduse liini kaudu valitud VPN’i serveriga selle asemel, et kasutada sinu internetiteenusepakkujat (ISP’d). Edastatud andmed tulevad serverilt mitte sinu seadmelt. VPN toimib kui vahendaja arvuti ja interneti vahel, seega varjates sinu IP-aadressi.
Lisaks on edastatud andmed krüptitud, ja kui neid peaks keegi nägema, siis muutuvad nad mitteloetavaks kuni nad jõuavad õigesse sihtpunkti. Krüptimine on väljend, mida kasutatakse andmete turvalisena hoidmise kirjeldamiseks nende edastamise käigus. Ainult teadaolev arvuti saab andmeid dekrüptida. Dekrüptimine on protsess, mida kasutatakse andmete dekodeerimiseks, ja viitab informatsiooni loetavuse taastamisele. Mis puudutab päriselu kogemusi, siis sinu andmed on näiteks krüptitud krediitkaardi informatsiooni sisestamisel veebisaidil kuni nad jõuavad sihtpunkti.
Erinevad VPN teenusepakkujad pakuvad erinevaid krüptimise protsesse, et tagada andmate turvalisust internetihäkkerite eest. Selle tegemise puhul on kasutusel tavaliselt kolm erinevat protseduuri.
Esimene: kui sa ühendad privaatse võrgustikuga, siis luuakse tunnel sinu andmete kodeerimiseks. Nüüd on andmed mitteloetavas formaadis kui nad liiguvad serveri ja sinu arvuti vahel.
Teine: sinu seade nõuab sama IP-aadressi kui VPN’i kohalik võrgustik. See tähendab, et sinu IP-aadress on sama kui üks VPN’i pakkuja serveritest.
Kolmas: sa võid nüüd sirvida internetis kuidas tahad ilma oma andmeid jagamata. Ühenduse efektiivsus sõltub VPN’i tüübist ja kasutusel olevast protokollist.
Turul on olemas erinevaid VPN’e mida on võimalik kasutada. Mõned neist on eraldiseisvad VPN’id, brauseri laiendused, ruuteri VPN’id ja ettevõtte VPN’id. Eraldiseisev VPN on tarkvara, mida on võimalik paigaldada arvutisse või nutitelefoni. Rakendus loob krüptitud ühenduse privaatvõrgustikuga, mida saad kasutada. Ettevõtte VPN on firma töötajatele suunatud, kes teevad kaugtööd. Kuna ta on kohandatud, siis nõuab see suuri IT-ressursse ja personali arengut. Ruuteri VPN’id on enamalt jaolt kasutatud kodudes ja nendega kaasneb VPN’i paigaldamine sinu ruuterisse.
Erinevad VPN’i tüübid
VPN’i tehnoloogia on selge idee turvalise ühenduse loomisest usaldatud informatsiooni juurde kasutades võrgustikku, mida sa ei usalda. Trikid tulevad mängu siis, kui sa ei tea millist tüüpi kasutada teatud juhul.
Kaks peamist VPN’i tüüpi on Kliendil-Põhinevad VPN’i tüübid ja Võrgustikul-Põhinevad VPN tüübid.
Dünaamilised mitmepunktilised VPN’id, ja MPLS-il põhinevad L3VPN’id.
Nende tüüpidega võib sinu võrgustikku kohandada kõne-või videoliikluse jaoks. Seda pole võimalik internetti kasutades teha. Lisaks on sellel puhul ülekandekiirus palju odavam võrreldes WAN’iga. Ettevõtted kasutavad nüüd VPN’i kui WAN’i just sellel põhjusel.
Kliendipõhised VPN’id on loodud üksiku kasutaja ja kaugvõrgu vahel. Enamus neid võrgustikke on loodud arvutisse või mobiilseadmesse paigaldatavate rakendustega. Alustuseks on sul vaja kasutajanime ja salasõna, mis loob seejärel tunneli. Kasutajal on kaugjuurdepääs serveri ja tunneli vahel. Seda tüüpi näidete hulka kuuluvad Cisco AnyConnect ja Pulse.
Enamus seadmeid, sealhulgas Windows, Mac ja mobiiloperaatori süsteemid, sisaldavad sisse ehitatud kliendi valikuid. Kõik need võimaldavad kliendil ühendada turvalise tunneliga ükskõik mis asukohast, peaasi et neil on internetiühendus. Kliendipõhised VPN’id on väga turvalised, kuna nad skaneerivad tarkvaraga seadme enne kui lubavad nad võrgustikku.
Võrgustikul põhinevad VPN’id ühendavad kaks võrgustikku kokku turvamata võrgu kaudu. Näiteks on IPsec-il põhinev WAN, kus võrgustikus olevad kontorid saavad üksteisega suhelda kasutades neid IPsec tunneleid. Selleks, et ehitada edukalt võrgustiku tunnel, peab valima kaks arvutit lõpp-punktides, tuvastama autentimisprotseduur nende seadmete vahel ja lõpuks valima liiklus, mida lubatakse tunnelist läbi.
Poliisipõhised VPN’id võivad olla kasutatud ka IPsec tunnelites. Nende funktsioon on pakkuda krüpto-ligipääsu nimekirja, mis määrab liiklusvoo. Kasuta poliisipõhist IPsec’i kus on ülesse seatud üksik tunnel võrgustike vahel, millel on kontrollitud ligipääs ressurssidele. Sellise stsenaariumi puhul teeb firma koostööd teise firmaga.
Kas puhverserveri ühendus on VPN?
Puhver pole virtuaalne privaatvõrgustik, kuna sealt puudub krüptimine.
Puhver töötleb sinu päringuid ja muudab sinu IP-aadressi vajaduse korral, kuid ei paku turvalisust nagu VPN.
VPN-i piirangud
VPN’i kasutamise puhul on mõned puudused, mida võid kogeda:
- Aeglasem internetiühendus.
Kuigi sageli kasutajad hiilivad internetiteenusepakkuja piirangutest mööda, siis mõnikord võid kogeda VPN-serveriga liitumise korral aeglasemat ühendust kui see on ülekoormatud.
- VPN-blokid.
Mõned voogedastusteenused (peamiselt Netflix) töötavad jätkuvalt selle nimel, et blokeerida VPN-servereid selleks, et toetada geograafilisi piiranguid. Selle vältimiseks on erinevaid viise, peamiselt IP-värskenduse funktsioon, kuid väidetavalt võib see olla tüütu kui oled parasjagu midagi vaatamas.
- VPN-firmade poolt logide pidamine
Mõned VPN-teenusepakkujad väidavad, et nad ei logi ühtegi tegevust kuid teevad seda sellegipoolest. On mitmeid näiteid teenusepakkujatest, kes on sellega vahele jäänud ja seetõttu on oluline olla hoolas kui valid teenust, millega liituda.
Samuti on näiteid teenusepakkujatest, kes müüvad oma firma maha ja uued omanikud hakkavad logima ja informatsiooni müüma.
VPN’i kasutamise eelised ja puudused
VPN’ide eelised
- Peidab sinu IP’d, varjates seega sinu interneti identiteeti
- Aitab hiilida tulemüüridest ja piirangutest mööda hiilida
- Kaitseb sinu andmeid küberkriminaalide käest
- Väldib teatud veebisaitide diskrimineerimist internetis
- Torrentite turvalisem alla laadimine
VPN’ide puudused
- Kõik seadmed ei toeta VPN’ide kasutamise loomupäraselt
- Mõned VPN-teenusepakkujad logivad kasutaja andmeid
VPN’i krüptimise protokollid
Nüüd tead, et VPN’id määravad sinu seadmele uue IP-aadressi ja kasutavad tunnelit, et edastada andmeid. Kuid mitte kõik VPN’id pole samad, sõltuvalt nende poolt kasutatud krüptimise protokollist.
Põhimõtteliselt on krüptimine tähtede ja numbrite ümberpaigutamise protsess, et kodeerida informatsioon selleks, et võimalikud vähesed inimesed saaksid sellele ligipääsu ning saaksid sellest aru. Edasijõudnud tasemetel kasutatakse salakirja, et viia läbi andmete krüptimine ja dekodeerimine. Nende salakirjade operaatorid jälgivad eelnevalt määratud samme, sõltuvalt pakutud võtmest. Ilma selle võtmeta on võimatu andmeid dekodeerida. Võtme pikkus suurendab krüptimise turvalisust. Lühike pikkus on vastuvõtlik Brute Force rünnakutele. 256bit-suurust võtit peetakse kuldseks standardiks. VPN’i protokollid on protsessid ja juhised, mida VPN jälgib selleks, et tagada turvaline ühendus VPN serveri ja kliendi vahel.
Kommerts VPN-teenused kasutavad erinevaid protokolle.
Esimene on SSL ja TSL. See protokoll pole spetsiaalselt VPN kasutamiseks mõeldud, kuid seda rakendatakse OpenVPN ja HTTPS turvaliste veebisaitide puhul. TSL (Transport Layer Security) on ehitatud SSL (Secure Socket Layer) täiendamiseks. TSL rakendab avalike ja sümmeetriliste võtmete kombinatsiooni, et muuta võrgustik turvaliseks. TSL pakub turvalist ühendust, kuid probleemid tekivad tavaliselt juhul, kui veebisait kasutab ühte privaatvõtit sessioonide jaoks. Kui võti on ohustatud, siis on häkkeril lihtne saada selle üle kontroll.
Teine protokoll on OpenVPN, mis on standard kommerts VPN-teenusepakkujate puhul. Seda on lihtne seadistada, see on turvaline ja töötab peaaegu igas seadmes. OpenVPN on avatud lähtekoodiga ja seda koodi jagatakse avalikult. Eksperdid võivad seda uurida, parandada vigu ja täiendada selle kasutust. See protokoll rakendab TSL ja OpenSSL protokolle teiste vahenditega selleks, et luua usaldusväärne ja turvaline ühendus.
See on soovitatav enamus tingimuste puhul.
Muud protokollid on IKEv2/IPsec, L2TP/IPsec, SSTP, WireGuard, ja PPTP paljude muude seas. PPTP on kõige vähem usaldusväärsem, kuna sellesse on lihtne sisse murda ja takistada. See kasutab Point-to-Point Tunnelleerimise protokolli. Seda protokolli on soovitatav kasutada ainult äärmise vajaduse puhul.
Mida tähendab krüptimine?
Krüptimine on protsess mille käigus muudetakse informatsioon loetamatuks kõigile, kes ei tohiks sellele ligipääsu saada. Selleks, et muuta see jälle loetavaks, tuleb informatsioon dekodeerida.
Mida võib VPN peita?
VPN’id peidavad palju andmeid, mida sa jagad internetis välja arvatud salasõnad. Veebibrauseritel on võime sinu andmeid jälgida ja logida taasleidmise jaoks. See informatsioon on seotud sinu IP-aadressiga. Ilma VPN’ita võib see informatsioon olla lihtsalt sinu võrgustikus kui see pole korralikult turvatud.
Usaldusväärsed VPN teenused peidavad seda informatsiooni muutes väljaminevat IP aadressi. See tähendab, et andmeid, mida sa otsid või külastatud veebisaite ei jagata.
Interneti teenusepakkujad on tuntud isikliku informatsiooni jagamise poolt kolmandate osapooltega. VPN’i kasutamine peidab selle informatsioon interneti teenusepakkuja eest, kaitstes sind identiteedi varguse eest. IP-aadressid ja asukoha informatsioon on samuti peidetud. Sinu asukoht on seotud sinu IP-aadressiga. Nagu eelnevalt mainitud, IP-aadress on sinu seadme unikaalne identifikaator. VPN võrgustikud muudavad selle IP-aadressi ja seega ei seondu sinu sirvimise andmed sinuga, kuna IP pole sinu enda oma.
Lisaks on ka asukoht peidetud. See tähendab, et sa võid oma asukohta muuta kuhu iganes soovid ja saada ligipääs oma riigis piiratud veebisaitidele. Mõned VPN teenusepakkujad lisavad samuti sinu praeguse asukoha riikide valiku hulka. See on eelis inimestele, kes reisivad sageli ühest riigist teise. Neil on võimalik nautida koduriigi interneti sisu ilma suurte probleemideta.
Seadmed ja veebitegevus on samuti interneti eest peidetud. Nende seadmete hulka kuuluvad lauaarvutid, sülearvutid ja nutitelefonid. Kui küberkriminaal saab teada millist seadet sa kasutad, siis on olemas teatud kohaldatud turvaaugud, mida on võimalik rakendada, et saada ligipääs sellele seadmele. Seadme peitmine VPN’i kasutamisega teeb sellise tegevuse palju keerulisemaks.
VPN’id peidavad samuti sinu torrentimise tegevust. Valitsus ning samuti meedifirmad teevad kõvasti tööd selle nimel, et ennetada failivahetust kasutajate vahel torrent-võrgustike kaudu. Kui sulle meeldib torrentimine, siis on soovitatav kasutada VPN’i, et oma tegevust peita. Valitud pakkuja peaks olema hea mainega ja tagama hea kiiruse ja reputatsiooni ning samuti kasutama kõige uuemaid krüptimise protokolli tehnoloogiaid.
Kuidas ühendada VPN’iga
Lihtsaim viis ühendada VPN’iga Windows’is, Android’is, Mac’is, iPhone’s või üheski muus operatsioonisüsteemis on osta tellimus ja ühendada nende rakendusega.
Enamus teenuseid on väga kasutajasõbralikud, mis võimaldavad sul valida mistahes serverist ja oma soovitud sihtkohast.
On olemas ka muid viise ühendada VPN-teenusega, mille sekka kuulub võrgustiku loomine oma operatsioonisüsteemis ja otse sellega ühendamine.
Sinu VPN-teenus pakub sageli kirjalikke juhiseid, et aidata sul seda ülesse seada.
Kas VPN’id on seaduslikud?
Kuigi VPN’id on kindlasti mõnikord kasutatud ebaseaduslikuks tegevuseks, nagu näiteks salakauba ostmine pimeveebis.
Kuid selle kasutamine pole enamus riikides ebaseaduslik.
Riigid, kus VPN’id on ebaseaduslikud, on näiteks Põhja-Korea, Araabia Ühendemiraadid, Iraak, Hiina.
Vahele jäämise puhul lõppeb VPN-teenuse kasutamine nendes riikides enamalt jaolt ainult trahviga.
VPN Ruuterite seletus
Kui sa soovid vältida VPN’i paigaldamist igas seadmes oma kodus, siis võib-olla soovid mõelda VPN ülesse seadmisele kogu oma koduvõrgustiku jaoks.
See on eriti kasulik juhul, kui soovid saada ligipääsu mõne muu regiooni Netflix’i pakkumisele oma nuti-TVs.
Üldiselt on olemas kolm erinevat VPN-ruuterit:
- OpenVPN toega ruuterid.
- Pre-flash ruuterid.
- Manuaalselt seadistatud ruuterid.
Enamus inimeste jaoks on eelnevalt VPN-kasutamise jaoks seadistatud ruuterite ostmine kõige lihtsam ja kiirem viis, kuid see võib maksta palju rohkem kui muud variandid.
Ma soovitan kõrgelt, et kui sa pole tehnikateadlik kasutaja siis jäta paar lisaseadistuse sammu vahele ostes ruuteri, mis on kohe karbist välja võttes valmis kasutuseks.
Kuidas luua oma enda VPN
Siin on kiire juhis kuidas luua oma enda personaalne VPN.
- Loo konto oma poolt valitud pilvhostimise teenusepakkujaga.
- Lae siit alla “Algo VPN”.
- Paigalda siin leiduvad Algo põhivahendid: GitHub
- Käivita paigaldamise nõustaja
- Määra oma seadistusvalikud.
- Valmis!
Nüüd oled loonud töötava privaatse VPN-serveri.
Kuid pilvehostimise teenusepakkujad salvestavad sageli logisid, ja sellise teenuse kasutamine pole palju turvalisem kui tuntud VPN-teenusepakkuja kasutamine.
Oma enda VPN’i loomine sobib enim neile, kes tahavad lihtsalt veidi turvalisemat avalikku Wi-Fi’t ja soovivad vältida selle eest igakuist tasu maksta.
Korduma Kippuvad Küsimused
Kellele sobib VPN teenuste kasutamine?
Kõik, kes kasutavad internetti ja soovivad oma informatsiooni peita, saavad sellest kasu – alates privaatsuse friikidest, turvalisusele pühenduvatest, inimõigusaktivistidest kuni reisijateni, kes ei usalda interneti ühendusi.
Kas on olemas VPN’ide tasuta versioone ning kas nende kasutamisega kaasneb probleeme?
Enamus pakkujatel on olemas oma teenuse tasuta versioon, kuid need on piirangutega. Kuid need tasuta VPN teenused pole sageli turvalised. Mõned neist koguvad isikuandmeid ja müüvad neid kolmandatele osapooltele.
Millised operatsioonisüsteemid toetavad VPN’i kasutamist?
Tavaliselt toetavad kõik operatsioonisüsteemid VPN’ide kasutamist, sealhulgas ka Window, macOS, Android, Linux, ja iOS. VPN’i leidmine, mis sobib sinu seadmega ei tohiks olla keeruline.
Mitu seadet võivad korraga VPN’iga ühendada?
VPN’i teenusepakkujatel on erinevad plaanid. Samaaegselt ühendatavate seadmete arv kõigub 1 kuni 12 vahel, sõltuvalt sinu poolt ostetud plaanist.
Kas VPN-id blokeerivad reklaame?
Sirvides avanevad hüpikaknad võivad olla väga tüütud. Mõnikord aeglustavad nad internetiühendust. Enamus turul olevaid VPN’e pakuvad kohandatud reklaami blokeerimise teenuseid, et kaitsta sinu seadet kurivara eest.
Allikad
https://patents.google.com/patent/US20060053486A1/en
https://biotech.law.lsu.edu/blog/R44101.pdf
Keeled
Läbipaistvus – Meie eesmärk on pakkuda ausaid ja faktidel põhinevaid hinnanguid küberturvalisuse tarkvara kohta. Meie hinnangud põhinevad faktidel ja põhjalikel testidel. VPN’i ostmisel meie kaudu saame me mõnikord komisjonitasu, mida me kasutame oma kvaliteedi parandamiseks lugejate jaoks. Loe edasi VPNetic kohta ja meie VPN ekspertide kohta leheküljel Meist.
Aadress.
SUP46, Start-Up People of Sweden, Regeringsgatan 6th floor, Stockholm
Võta meiega ühendust.
Autor Per-Erik Eriksson
Per-Erik-Eriksson on VPNetic peamine autor. Kõik, mida sa siit loed on tema või ühe tema kolleegide poolt kirjutatud. Per-Erikul on 10 aastat kogemust kübertarkvara alal ja ta on eelnevalt töötanud programmeerijana Microsoftis.
Sisukord